Sügisseminar toimub see aasta 4-5 novembril Männiku Metsatalus Viljandimaal.
Loodame teid kõiki seal näha. Eriti oodatud on meie esimese aasta erakorralise meditsiini residendid, kes on vaja ametlikult erialasse sisse õnnistada.
Kava ja detailid on kättesaadavad manuses.
Seekordne traditsiooniline sügisseminar toimub 17.-18. september 2021 Paunkülas. Täpsemat infot vaata kutselt.
Anna oma tulekust või mitte tulekust varakult teada lingil: https://forms.gle/9FvVFJuqo9qMQHSd7
Head EEMASi liikmed!
Kutsume teid kõiki osalema seltsi virtuaalsel üldkoosolekul 18. juuni kell 13:00.
Meil tuleb vastu võtta majandusaasta aruanne ja tegevusaruanne ning valida endale uus revisjonikomisjon. Lisaks on kõik soovijad oodatud eriala tuleviku teemalisele arutelule, mille tulemuste põhjal hakkame panema kokku uut eriala arengukava.
Registreerida (või mitte tulemisest teada anda) saate lingil https://forms.gle/GAbFkbiwB2W7L9eC6
Küsimuste korral kirjutage julgelt: juhatus@eemas.ee
28.05.21 kell 10:00. Eesti Anestesioloogide Seltsi, Eesti Ortopeedia Seltsi, Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi, PERH koolituskeskuse ühisseminar
Seminar on osalustasuta. Registreerimislink. Osalemise juhised saadetakse registreerunutele hiljemalt 1 nädal enne seminari algust.
Kava:
09.50–10.00 Virtuaalne kogunemine
10.00–10.10 Avamine – Peep Talving, PERH
10.10–11.00 Põletuste ravist Eestis – Ain Seimar, Tiiu Kaha, PERH
11.00–11.30 Põletushaige infusioonravi – Hans-Erik Ehrlich, PERH
11.30–12.00 Põletushaige esmane intensiivravi – Martin Kütimets, PERH
12.00–12.15 USA LA traumakeskuse põletustraumade käsitlus – Mare Vinnal, PERH
12.15–13.00 Lõuna
13.00–13.20 Põletuste esmane kirurgiline ravi (esharotoomia, fastsiotoomia) – Jürgen Rünk, TÜK
13.20–13.40 Põletuste diagnoosimise ja ravi iseärasused lastel – Pille-Riin Värk, TÜK
13.40–14.00 Hingamisteede põletus – Kristel Genergard, PERH
14.00–14.20 Silma põletused ja söövitused – Artur Klett, ITK
14.20–14.40 Masskannatanutega põletustraumade käsitlus – Liilian Lääts, PERH
14.40–15.00 Elektripõletuse ja söövituste esmane ravi – Tiiu Kaha, PERH
Schmidt WU, Ploner CJ, Lutz M, Möckel M, Lindner T, Braun M. Causes of brain dysfunction in acute coma: a cohort study of 1027 patients in the emergency department. Annals of Emergency Medicine. 2020 Feb;75(2):136-145. doi: 10.1016/j.annemergmed.2019.07.023.
Ebaselge põhjusega kooma on suur väljakutse erakorralises meditsiinis töötavatele meedikutele. Kooma võib olla tingitud mitmetest erinevatest põhjustest, mis vajavad kohest spetsiifilist ravi.
Tegemist on retrospektiivse kohortuuringuga, et selgitada välja põhilised kooma põhjused erakorralistel haigetel, mis võimaldaks neid seisundeid paremini käsitleda. Andmed on kogutud vahemikus mai 2013 kuni jaanuar 2017 kolmanda etapi ülikoolihaiglas Charité Campus Virchow-Klinikum, mis asub Berliini keskmes Saksamaal. Erakorralise meditsiini osakonda toodi sel perioodil kiirabi poolt kooma diagnoosiga 1027 patsienti (valimist on välja arvatud traumaatilise ajuvigastuse ja primaarse südameseiskusega patsiendid).
Tulemused: Kõikidel haigetel kooma ei olnud püsiv. EMO käsitluse lõpuks oli taastunud teadvusseisundiga haigeid 17% (selles grupis keskmine GCS 8) ja püsiva koomaga haigeid 83% (selles grupis keskmine GCS 5).
Koomat põhjustavate seisundite spekter on lai
Püsiva koomaga haigete põhidiagnoos:
Mööduva koomaga haigete põhidiagnoos:
Mõned näited klassidest: Psühhiaatriline põhjus (akineetiline mutism, dissotsatiivne häire). Neurodegeneratiivne (neuromuskulaarne paralüüs). Respiratoorne (hüperkapnia). Metaboolne (hüponatreemia, hüpoglükeemia, hepaatiline või ureemiline entsefalopaatia).
Haiglasisene suremus on kõrge – püsiva koomaga 25%, mööduva koomaga 5%.
Paljudel juhtudel esineb mitu koomat seletavat seisundit. 33%-l püsiva koomaga haigetest esineb rohkem kui üks koomat seletav seisund (nt intoksikatsioon ja intrakraniaalne hemorraagia, insult ja hüpoglükeemia jne). Retrospektiivselt võivad sekundaarsed kooma põhjused tunduda EMO etapis ebaolulised, kuid tuleb arvestada, et informatsioon (anamnestiline, objektiivne, radioloogiline ja laboratoorne) võib saabuda fragmenteeritult ja faktorite põhjuslik järjekord ei pruugi kohe olla ilmselge. Seega võib kooma kaaspõhjuste esinemine viia patsiendi raskusseisundi alahindamiseni ning kooma kõige olulisem põhjus võib selguda alles diagnostilise raja lõpus. Kiire, kuid standartne kõikehõlmav käsitlus on vajalik kõigil juhtudel, isegi kui esmane koomat seletav diagnoos tundub ilmselge.
Kokkuvõte: Uudse vaatenurgaga kohortuuring avab kardinad koomahaigete omanäoliselt profiililt ja rõhutab varem oluliselt eiratud probleemi koomahaigete diagnostikas. Koomahaigete suremus on uuringu alusel suur, sageli on põhjused multifaktoriaalsed ja on vajadus laiapõhjaliste diagnostiliste algoritmide järele.
Shenvi C, Kennedy M, Austin CA, Wilson MP, Gerardi M, Schneider S. Managing delirium and agitation in the older emergency department patient: the ADEPT tool. Annals of Emergency Medicine. 2020 Feb 1;75(2):136-45.
Kokkuvõte:
| ASSESS ehk HINDA – patsiendi põhjalik uurimine, et leida algpõhjus Anamnees, kasutatavad ravimid (olulisemad on sedatiivse toimega ravimid, kortikosteroidid, antihistamiinikumid, antikolinergilise toimega ravimid, tritsüklilised antidepressanedid, lihasrelaksandid ning opioidid). Põhjalik patsiendi läbivaatus. Leia kiiret tegutsemist vajavad seisundid, nagu hüpoksia, hüpoglükeemia, hüperglükeemia, insult, STEMI, sepsis. Pea meeles, et deliirium ja dementsusega seotud psühhoos on kõige sagedasemad segasuse ja rahutuse põhjused eakatel. Hüpoaktiivset deliiriumit esineb sagedamini (90%) kui hüperaktiivset ning esimese suremus on suurem. Hinda patsiendi ohtlikust endale ja teistele. Võimalusel kontakteeru sugulastega anamneesi täpsustamiseks. Kas segasusseisund on uus või kauem kestnud probleem? |
| DIAGNOOSI Oluline on eristada deliiriumit dementsusest ja dementsusest, millele lisandub deliirium. Kasuta deliiriumi ja dementsuse sõeluuringu küsimustikke – bCAM või CAM ja Mini-Cog. Deliiriumile viitavad sümptomite fluktuatsioon, tähelepanu häirumine (ei suuda lugeda nädalapäevi tagurpidi), kognitsiooni muutus (uus mäluhäire, orientatsiooni puudumine, tajumishäire) või teadvusseisundi häirumine. |
| EVALUATE ehk uuringud – lähtuvalt eelnevast tee uuringud Kõige sagedasemad deliiriumi põhjused on infektsioon, intrakraniaalsed haigused (insult, tuumor), elektrolüütide häired, ravimite kõrvaltoimed. Põhjuseid võib-olla mitu. Artiklis on ka välja toodud mõned soovitatud analüüsid ning uuringud, kuid nende valik sõltub diagnoosihüpoteesist. |
| PREVENT ehk deliiriumi või selle süvenemise ennetamine Keskenduda tuleb põhjuse ravile, olgu selleks siis infektsioon, elektrolüütide häire või dehüdratatsioon. Ravi valu, iiveldust, kõhukinnisust. Väldi kõrge riskiga ravimeid, nagu bensodiasepiinid, lihasrelaksandid, antikolinergilise toimega ravimid, antihistamiinikud ja suures doosis antipsühhootikumid. EM osakond on kiire, lärmakas ning ereda valgusega. Kuid võimalusel loo patsiendile võimalikult harjumuspärane keskkond. Märksõnadeks on toit, tualett, kuulmise ja nägemise abivahendid, ööpäeva rütm, ajaviite vahendid, vältida liigset vererõhu mõõtmist või vereproovide võtmist. Võimalusel lühenda EM osakonnas viibitud aega. Oluline on ka, et patsiendid teaksid kus nad on ning mis on kellaaeg. |
| TREAT ehk ravi – ravi eesmärk on tagada patsientide ning haiglatöötajate ohutus Deliiriumi ravi on mittemedikamentossete meetodite kasutamine äärmiselt oluline. Võimalusel medikamentide kasutamist vältida. Varane mittemedikamentoosne ravi ja deliirumi deeskalatsioon aitab kontrollida deliiriumit ilma täiendava medikamentoosse ravita. Lisaks eespool nimetatule kasuta sõnalist rahustamist. Kuula hoolikalt patsienti ning paku talle piisavalt informatsiooni. Kasuta lihtsat keelt. Võimalusel väldi kinnisidumist. Vajadusel alusta suukaudse raviga. Kui patsient kasuta kodus antipsühhootikumi, alusta sellega. Kui patsient on ohtlik endale või teistele alusta näiteks risperidooniga (≤1mg), olansapiiniga (2,5-5mg) või kvetiapiiniga 25-50mg. Kui suukaudne ravi pole võimalik või on ebaefektiivne lisa IM või IV ravi. Alusta madala doosiga, tõsta saab alati. Näiteks olansapiin 2,5-5mg IM või haloperidool 1-2,5mg IM või 0,25-1mg IV. Tea ja tunne ravimite vastunäidustusi ning kõrvaltoimeid. Väldi bensodiasepiine, v.a. kui tegemist on bensodiasepiinide või alkoholi võõrutusega. |
Tanel Lepik
Perry JJ, Sivilotti ML, Émond M, Hohl CM, Khan M, Lesiuk H, Abdulaziz K, Wells GA, Stiell IG. Prospective Implementation of the Ottawa Subarachnoid Hemorrhage Rule and 6-Hour Computed Tomography Rule. Stroke. 2020 Feb;51(2):424-30.
Kokkuvõte:
NB! Kokkuvõtte lugemine või taskuhäälingu kuulamine ei asenda artikli lugemist ning analüüsimist!
Tanel Lepik
Toimub 9. oktoobril 2020 kell 13.30-16.30
Arbavere puhkekeskuses, Lääne-Virumaal
Üldkoosoleku päevakord:
Kui epidemioloogiline olukord ei võimalda seminari pidada, siis üldkoosolek toimub virtuaalse koosolekuna.
Lähtuvalt kujunenud epidemioloogilisest olukorrast seoses koroonaviirus SARS-CoV-2 levikuga maailmas korraldatakse 2020. aastal mitmed erakorralist meditsiini puudutavad kongressid veebikongressidena. Neil kongressidel on osavõtumaks, kuid osalemiseks puuduvad muud kulud. Seetõttu otsustas Seltsi juhatus, et EEMAS annab 2020. aastal välja viis koolitustoetust väärtuses à 300 EURi osalemiseks erakorralise meditsiini alasel enesetäiendusel.
Koolitustoetuse taotlemise reglement
Soovi korral lisaks:
L. Puusepa 8 Tartu linn Tartu Maakond 51405
juhatus [ät] eemas.ee
